Draghi viitas, et finantsturud jäävad omavahel integreerituks hoolimata sellest, milline on
Suurbritannia edasine käekäik
Euroopa Liidus, vahendas agentuur Bloomberg viitega anonüümsust palunud ametnikele. Suurbritannia ja euroala riikide jaoks on käimasoleva debati üks teravamaid teemasid kohustusliku pangandusliidu omavaheline suhestumine. Suurbritannia on püüdnud ennast euroala regulatsioonide eest kaitsta, samas kui Prantsusmaa on nõudnud, et Briti finantsasutused ei või kokkuleppest saada mingit põhjendamatut eelist.
Euroala riigid on neli aastat vaeva näinud, et ühtlustada oma pangandusturu reeglid. See on üks põhjusi, miks vaadatakse viltu, kui
David Cameron tahab Suurbritanniale erikohtlemist. Kardetakse, et Briti firmad saavad enesele erandiga konkurentsieelise, kardetakse sedagi, et selline erikohtlemine võib pidurdada vajaliku integratsiooni jätku ning killustada uute tõketega finantsteenuste ühisturu, vahendas Bloomberg.
Suurbritannia ei kuulu euroala pangandusliitu, kus pankadel on üks järelevalve ja üks kriisilahenduse fond. Küll aga kehtivad ka Suurbritanniale Euroopa Liidu reeglid, mille siht on kindlustada finantssüsteemi stabiilsus ja luua pankadele konkureerimiseks võrdsed alused.